100-aastased bakterid eestlaste terviseks

100 aastat tagasi, st meie Eesti Vabariigi algusaegadel ei olnud võimalik inimeste mikrobiootat uurida, kuna puudusid selleks vajalikud mikrobioloogilised metoodikad. Eelnevad uuringud on näidanud, et inimese mikrobioota on pärast teist-kolmandat eluaastat suhteliselt püsiv, seega oleks meil praegu võimalik uurida 100 aastat tagasi sündinud inimeste normaalset mikrobiootat. 100-aastaste inimeste mikrobioota on alguse saanud enne antibiootikumide ajastut, kui tarbekeemiat kasutati minimaalselt ning võib oletada, et nende inimeste organismis on säilinud “vanad” mikroobikooslused. “Vanad” mikroobikooslused on oluliseks uute teadmiste allikaks – kuna nii vanaks elanud inimeste tervist mõjutanud tegurid vajaksid põhjalikku ja mitmekülgset uurimist kõikide järeltulevate põlvkondade huvides. Võrdlusgrupina uurime noori täiskasvanuid, kes on sündinud taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1990-date teisel poolel.

100-aastasteks elanud inimeste mikroobikooslustest on tõenäoliselt võimalik eraldada suure probiootilise potentsiaaliga baktereid, mis aitaksid meie põlvkonna ning tulevaste põlvkondade tervist säilitada ja edendada. TÜ mikroobiökoloogia töörühm on probiootikumide arendamisel olnud seni väga edukas, saadud on rohkesti patente ja mitmeid probiootilisi baktereid kasutatkse piimatoodetes ja apteegipreparaatides. Kogutavad materjalid ja mikroobitüved säilitatakse alamkollektsioonina Tartu Ülikoolis asuva Inimese Mikrobioota Biopangas.

Käsoleva töö eesmärk on kindlaks teha Eesti Vabariigi algusaastael (100 aastat tagasi) ja taasiseseisvumise järel sündinud inimeste mikrobioota koostis ja isoleerida nende mikrobiootast potensiaalsed probiootilised bakterid, mida saaks edaspidi kasutada uute probiootikumide väljatöötamisks. Uuringu käigus hinnatakse inimeste tervislikku seisundit ja kogutakse andmed nende elukeskkonna kohta – antud faktorid mõjutavad mikrobioota koostist.

Avalehe tekst